Renditööjõu probleemiks motivatsioon

ASi DHL Estonia personalijuht Anneli Tõnissoo möönis, et kõrghooajal tasub tööjõudu rentida siis, kui tegu on lühiajalise tööjõuvajadusega, näiteks lühemat sorti projektiga.

Tema sõnul kasutati mõni aasta tagasi renditööjõudu pidevalt ja ka pikemaajaliste töösuhete puhul, aga 2013. aastal muudeti ettevõttes renditööjõu kasutamise poliitikat. “Nüüd kasutamegi renditööjõudu vaid lühiajaliste projektide puhul,” ütles ta, kuid lisas, et eriteadmisi nõudvatel ametikohtadel ei ole renditööjõu lühiajaline kasutamine otstarbekas.

Tõnissoo toonitas, et renditöötajaid peab kohtlema võrdväärselt põhitöötajatega, muidu ei pruugi renditöötaja kollektiivi sulanduda ning võib tekkida probleeme motivatsiooniga. “Eelnevalt tuleb kindlasti läbi kaaluda tööjõuvajaduse kestus, sest pikaajaliselt renditööjõudu kasutada on ettevõttele kulukas,” märkis Tõnissoo.

Personalijuht soovitas meeles pidada, et renditööjõudu kasutades on haiguste, puhkuste jm puudumiste puhul vaja suhelda nii renditöötaja otsese ülemuse kui ka rendifirmaga ning seegi nõuab ressurssi ja on komplitseeritud.

HAVI Logisticsi tegevjuht Roger Allas selgitas, et neil on tööjõu rentimine vajalik eelkõige selleks, et mahu muutustega paremini toime tulla. Lisaks tõi ta rendi põhjustena välja tööjõu voolavuse ning erakorralised projektid, mis vajavad kiiret reageerimist. “Meie tegevus toimub 365 päeva aastas ja 24 tundi ööpäevas, kus iga päev tuleb kaup õigeks ajaks kohale viia,” märkis Allas.

Havi Logisticsi kogemus renditööjõuga on olnud pikaajaline ning koostööd on tehtud erinevate ettevõtetega. “Kõige olulisem on omavaheline valmidus koostööks ja avatus informatsiooni vahetamisel,” jagas ta oma kogemust. 

Renditööjõud tuleb endal välja koolitada

ASi Rimi Eesti Food kommunikatsioonijuht Katrin Bats ütles, et nad on mõistagi tööjõurenti kasutanud, aga praegu eelistavad nad leida endale töötajaid ise ja seda ka hooajaliselt.

“Tööjõurendi teenus on tunduvalt kallim, paindlikkust reageerida lühiajaliselt on neil vähe ning lisaks tuleb neid pisut enam õpetada ehk investeerida omaenda tööjõuressurssi nende koolitamisse,” tõdes Bats. Ta lisas, et eriti keerukaks teeb asja see, et kord väljakoolitatud renditöötajad ei pruugi olla samad, kes ka järgmisel päeval tööle tulevad.

Tööjõurendi pluss on Batsi sõnul see, et see vabastab tööandja värbamisest, ära jäävad personali värbamisega kaasnevad kulud ning pikemaajalised koolituskulud.

Tööjõurendi mõte võiks Batsi sõnul olla see, et see tagab lühikese etteteatamisajaga määratud kohas vajaliku arvu tööjõudu. “Paraku meie kogemus on pigem selline, et seda alati ei suudeta. Nendel ettevõtetel on veel arenguruumi. Samas on ilmselt ka nende teenuse kvaliteedi taga üldine teenindussektoris valitsev tööjõupuudus. Ilmselt seisavad ka nemad tööjõu värbamisel silmitsi samade probleemidega mis teised teenindusettevõtted,” tõdes Bats.

Ta tõi esile ka ühe positiivse kogemuse. “Suurtes kauplustes oleme sisse ostnud riiuldamisteenust. Seda pakuvad ettevõtted, kelle ärimudel näebki ette suurtele kauplustele kaupade riiulisse ladumise teenuse pakkumist. Selle eelis on see, et toimivad tööprotsessid on olemas, nende enda juhitud ning kvaliteet on seetõttu tagatud. Lisaks näitab senine koostöökogemus, et see tagab meile stabiilsuse. Oleme teenusega väga rahul ning kindlasti kasutame ka edaspidi,” näitlikustas Rimi kommunikatsioonijuht.Appi anda konkreetne juhendaja

Renditööjõufirma GoWorkaBit kaasasutaja Kei Karl­son toonitas, et tööjõudu rentides on väga oluline see, et ettevõte pakub renditöötajatele toreda töökogemuse. Kuna renditöötajad ei ole varem ettevõttega ja konkreetse tööga kokku puutunud, siis peaks nende jaoks olema olemas inimene, kes juhendab ja küsimustele vastata oskab.  

“Need ettevõtted, kes pakuvad ajutistele töötajatele toredaid ja väärtuslikke kogemusi, leiavad ka pikemaks ajaks kergemini töötajaid. Sest nii tekib ettevõttest positiivne kuvand,” tõdes Karlson.

Kui ettevõte kasutab personalirenti esimest korda, soovitas ta veenduda selles, et rendiettevõte korrektselt töötajatega lepingud vormistaks ja tasuks ka kõik maksud.

Ettevõtjad jagavad noortele kogemusi

Rimi logistikakeskus, Havi Logistics, Premia jäätisetehas, Kadarbiku talu, Tallinna Sadam ja Iru Elektrijaam olid esimesed ettevõtted, kes olid Laagri, Ääsmäe, Kilingi-Nõmme ja Pärnu Vanalinna põhikooli õpilastele nõus näitama, kuidas nad oma töös koolitunnis õpetatavat matemaatikat kasutavad. Ning et kaupade ja nende tarbijani liikumise taga on ka päriselt suur roll numbritel ja valemitel.

“Mina selle projekti eestvedajana ja samas ka emana loodan, et rohkem firmasid sooviks võtta vastu noori, et aidata leida seoseid koolis õpetatava aine ja päris elu vahel. Ja need ei pea ainult reaalained olema,” rääkis põhikoolis reaalainete õppimise vajalikkusele suunatud pilootprojekti “Töösõpe” eestvedaja Kadi Roosipuu.

Ta lisas, et haridusorganisatsioonid viivad kokku koolid, noored ja firmad – see kõik on vajalik selleks, et tulevikus oleks tööjõudu.

Firmadest saadud kogemused, olgu selleks siis lihtsalt tutvumine tööülesannetega või õpe, annavad Roosipuu sõnul noorele aluse tuleviku tööelu otsusteks. “Loodan, et ka firmad on valmis koostööks, et näiteks jagada ülesandeid õpetajatega,” märkis Roosipuu.   

Ta on uurinud, kas oleks võimalik töösõpet teha ka päris tööna, ent mängu tulevad turvanõued, töölepingud, vastutus jne. “Ja tervele klassile tööpraktika koht organiseerida – see nõuab juba tõsisemat planeerimist ja kindlasti ka rahalist kulu,” tõdes Roosipuu. “Töösõppe” pilootprojekti toetasid ka hasartmängumaksu nõukogu, Saue vald ja bussifirma Samat.

Katrin Bats Rimist tõdes, et tööjõurenditeenuse vähendamisele nende ettevõttes on kaasa aidanud ka Rimi suve- ja jõulumalevad. “Need on noorte hulgas väga populaarsed ning nende korraldamisega plaanime kindlasti jätkata. Osaleda saavad noored alates 14. eluaastast,” ütles Bats.

“Õpilased on meil tööd teinud varasematel aastatel, kuid otsustasime loobuda, kui 2008.–2009. aastal algas majanduskriis,” märkis Roger Allas HAVI Logisticsist. Ta tõdes, et noorte inimeste töötamisega on kõige enam seotud ohutuse küsimus. “Kuna ladudes ja logistikas on laialdaselt kasutusel tõstukid ja seadmed, mille kasutamine eeldab väljaõpet, siis selle asjaoluga tuleb kindlasti arvestada."

Ta tunnistas, et on väga häid kogemusi noortega. “Tuleb aga aru saada, et noortel on koolivaheaeg, suvi on lühike ja huvisid palju,” märkis ta.

Ka Anneli Tõnissoo DHList tõdes, et kevadel-suvel antakse võimalus logistikatudengitel nende ettevõttes praktikat läbida ja väikest lisaraha teenida.

Kei Karlsoni sõnul on GoWorkaBit selle poolt, et koolis õpetatu oleks praktiline ja õpilastel tekiks seosed reaalse eluga.